Anaalseks

Anaalseks ei tähenda aga pelgalt peenise sisestamist pärakusse, vaid selle alla liigitub ka näppude (nn näpukas, ingl fingering) ja seksmänguasjade (näiteks rihmadega ehk strap-on dildo) viimine pärakusse ning päraku oraal- ehk suuseks. Kuigi anaalseksi all peetakse kõige sagedamini silmas peenise penetratsiooni pärakusse, nimetatakse seda mõnikord hoopis anaalvahekorraks. Teisi mainitud anaalseid seksuaaltegevusi eristatakse seevastu sõnaga anaalseks.

Ehkki anaalseksi seostatakse tavaliselt homoseksuaalsete meestega, näitavad uuringud, et kõik geid ei harrasta anaalseksi. Samuti ei ole anaalseks haruldane heteroseksuaalide hulgas ja see võib olla tavapärane ka lesbide seksuaalkäitumises.

Anaalseks võib tekitada seksuaalset naudingut pärakunärvilõpmete stimuleerimise tõttu. Lisaks on võimalik saada orgasmi, kuna pärakusse sisenedes stimuleeritakse kaudselt meestel eesnäärme ja naistel kliitori või tupe (ka G-punkti) piirkonda ning teisi sensoorsete närvidega (eriti lahklihanärvide) piirkondi. Teisalt ei pruugi anaalseks olla nauditav kõigile, vaid võidatakse kogeda (äärmist) valu peamiselt psühholoogiliste tegurite tõttu.

Nii nagu teistes seksiliikides, on ka anaalseksis oht nakatuda sugulisel teel levivatesse haigustesse. Küll aga peetakse anaalseksi päraku ja pärasoole haavatavuse tõttu palju kõrgema riskiga seksuaalkäitumiseks. Et päraku ja pärasoole nahk ning limaskest on õrnad ega libestu võrreldes tupega ise, võivad kergesti tekkida pisivigastused, mis muudavad haigustesse nakatumise lihtsamaks. Sestap tuleks anaalseksi korral kasutada alati libestit. Kuna kondoomita anaalseksi peetakse suguhaiguste lihtsa levimise tõttu kõige ohtlikumaks seksuaalseks tegevuseks, soovitavad terviseorganisatsioonid kindlasti järgida turvaseksi põhimõtteid.

Ühelt poolt suhtutakse anaalseksi sageli hukkamõistvalt, eriti kultuurides, kus anaalseks on vastuolus usuliste tõekspidamistega. Anaalseksi võidakse seega ühiskondlikult pidada ebaloomulikuks ja isegi tabuks, kuivõrd sellega tegeledes kaldutakse kõrvale inimesele loomuomasest soojätkamise instinkist. Nõnda on anaalseks mõnes riigis suisa kuritegu, mille korral karistatakse inimesi ihu- või surmanuhtlusega. Teiselt poolt on aga võimalik mõista anaalseksi seksuaalse tegevuse loomulikku viisina, mis saab pakkuda samasugust rahuldust kui teised seksuaalsed väljendused. Anaalseks võib niisiis tavapärast seksuaalelu rikastada ja sellest võib saada isegi peamine seksuaaltegevus.

Närvilõpmete rohkus pärakupiirkonnas ja pärasooles võib muuta anaalseksi nauditavaks nii meestele kui ka naistele. Sisemise ja välimise sulgurlihaste lihased kontrollivad päraku avanemist ja sulgemist; need lihased, mis on tundlikud membraanid, mis koosnevad paljudest närvilõpmetest, hõlbustavad mõnu või valu anaalseksi ajal. "Inimese seksuaalsus: entsüklopeedia" väidab, et "anaalkanali sisemine kolmandik on vähem tundlikum kui kaks kolmandikku välispoolset, kuid see on rõhu suhtes tundlikum" ja "pärasool on kumer toru umbes kaheksa või üheksa tolli pikkune ja tal on võime, nagu pärakul, laieneda.

Uuringute järgi harrastatakse anaalseksi küll palju vähem kui teisi seksuaalseid tegevusi, kuid kuna anaalseks on üldiselt tabu ja seostub domineerimise ning kuuletumisega, on see muutunud peaaegu igale seksuaalsele sättumusele ligitõmbavaks. Küll aga ei tähenda anaalseks üksnes peenise sisestamist pärakusse. Pärakusse on võimalik sisestada ka seksmänguasju, nagu näiteks (rihmadega ehk strap-on) dildot, anaaltappi või -kuule, ja näppe ning rusikat. Samuti võib näppude või suuga pärakut stimuleerida. Kõige vähem esineb siiski penetratsiooni rusikaga, kuna on näiteks haruldane, et penetreeritav suudab selle jaoks piisavalt lõõgastuda.

Meessoost penetreeritavas võib anaalselt penetretritud olla meeldiv tunne tänu sisestatud peenisele, mis hõõrub või riivab eesnäärme vastu anaalseina kaudu. See võib põhjustada meeldivaid tundeid ja võib teatud juhtudel põhjustada orgasmi. Eesnäärme stimuleerimine võib tekitada sügavama orgasmi, mida mõnikord kirjeldavad mehed laialdasemalt ja intensiivsemalt, pikemaajaliselt ja võimaldavat suuremaid ekstaasi tundeid kui orgasm, mida tekitab ainult peenise stimuleerimine. Eesnäärme asukoht on pärasoole kõrval ja see on suurem, arenenum isane homoloog (variatsioon) naissoost Skene näärmete suhtes. Samuti on tüüpiline, et mees ei jõua orgasmini penetreeritava partnerina üksnes anaalseksiga.

Üldine statistika näitab, et orgasmi saavutamiseks vajavad 70–80% naistest otsest kliitori stimuleerimist, et jõuda orgasmini. Vaginaalsed seinad sisaldavad oluliselt vähem närvilõpmeid kui kliitor (millel on palju just orgasmi jaoks ette nähtud närvilõpmeid), mistõttu intensiivne seksuaalne nauding, sealhulgas orgasm, läbi vaginaalse stimulatsiooni on vähem tõenäoline kui otsese kliitori stimulatsioonil enamikul naistel. Kliitor koosneb enamast kui väliselt nähtavast peast. Vagiina mõlemal küljel külgnevad kliitori sisemised jalad, mis on väga tundlikud ja täituvad seksuaalsel erutusel verega. Kliitori kaudset stimuleerimist anaalse penetratsiooni tõttu võivad põhjustada ühised sensoorsed närvid. Kuigi pärakul on palju närvilõpmeid, ei ole nende eesmärk spetsiaalselt orgasmi esilekutsumine, mistõttu naine, kes saavutab orgasmi ainult anaalsest stimulatsioonist, on haruldane.

Gräfenbergi punkt ehk G-punkt on vaidlusalune osa naise anatoomias, eriti arstide ja teadlaste seas, kuid seda kirjeldatakse tavaliselt asuvat naise vaagnaluu taga kusitit ümbritsevana ja ligipääsetavana läbi vagiina eesmise seina; see ja teised tupe piirkonnad koosnevad kudedest ja närvidest, mis on seotud kliitoriga. Kliitori, G-punkti või mõlema otsene stimuleerimine anaalseksi ajal võib aidata mõnel naisel seda tegevust nautida ja orgasmini jõuda.

Anaalset stimuleerimist võib lisaks mõjutada tegevuse kujutamine erootikas või pornograafias. Pornograafias kujutatakse anaalseksi tavaliselt valutu toiminguna, mis ei nõua libestit, see võib kaasa tuua esmakatsetustel ebamugavust või valu, mitte mõnu. Seevastu iga inimese sfinkterlihased reageerivad penetratsioonile erinevalt, anaalfinkterid on kuded, mllel on kalduvus rebenemisele, ning pärak ja pärasool ei tekita lubrikatsiooni seksuaalseks penetratsiooniks nagu vagiina seda teeb. Teadlased ütlevad, et rohke libesti, lõõgastumise ja seksuaalpartnerite vahelise suhtluse piisav rakendamine on oluline vältimaks valu või kahjustuste tekkimiseks pärakus või pärasooles. Lisaks võivad osalejad soovida, et pärakupiirkond oleks puhas ja soolestik tühi, nii esteetika kui praktilisuse seisukohalt.

Käitumine ja vaated

 

Anaalsfinkterlihased on tavaliselt tihedamad kui vaagnapõhja lihased, mis võivad suurendada seksuaalset naudingut penetreerijast mehele tänu suurenenud survest peenisele mees-naine vahekorra ajal. Mehed võivad nautida penetreerija rolli anaalseksi ajal, kuna seda seostatakse domineerimisega, kuna see on muudetud rohkem ahvatlemaks naispartneri või ühiskonna poolt rõhutades, et see on keelatud või et see pakub täiendavat varianti penetratsiooniks.

Kuigi osa naisi leiavad, et neil on anaalne vahekord valus ja ebamugav või osalevad ainult meessoost seksuaalpartneri meeleheaks, leiavad teised naised selles tegevuses naudingut ja eelistavad seda vaginaalsele vahekorrale.

Anaalseksi kasutatakse mõnikord menstruatsiooni ajal vaginaalse vahekorra asendajana. Raseduse tõenäosus anaalseksiga on oluliselt vähenenud, kuna anaalseksist ei saa ainuüksi rasestuda, kui sperma ei ole kuidagi sattunud tupe avasse. Sellepärast kasutavad mõned paarid kontratseptsiooni vormis anaalvahekorda, sageli kondoomi puudumisel.

Mees-naine anaalseksi peetakse tavaliselt naiste süütuse säilitamise viisi, sest sellest ei ole võimalik rasestuda ja ei rebesta neitsinahka ; isikut, eriti teismelist tüdrukut või naist, kes tegeleb anaalseksi või muu seksuaalsete tegevustega, kuid ei ole olnud vaginaalses vahekorras, peetakse heteroseksuaalsete ja teadlaste seas sageli süütuks. Seda nimetatakse mõnikord tehniliseks süütuseks.

Levimus

Kuna enamik anaalvahekorra uuringuid käsitleb meeste omavahelist seksuaalvahekorda, on vähe andmeid anaalseksi olulisusest heteroseksuaalsete paaride seas. Kimberly R. McBride'i 2010. aasta kliinilises ülevaates heteroseksuaalsete anaalvahekorra ja muude anaalsete seksuaalsete aktiivsuste vormide kohta on tähendatud, et normide muutmine võib mõjutada heteroseksuaalset anaalseksi esinemist. McBride ja tema kolleegid uurisid mitte-vahekordset anaalseksi käitumise esinemissagedust meeste hulgas (n = 1,299) ja naistel (n = 1,919) võrreldes anaalvahekorra kogemustega ja leidsid, et 51% meestest ja 43% naistest olid osalenud vähemalt ühes oraal-anaalseksi, käsitsi-anaalseksi või anaallelu kasutamises. Aruandes märgitakse, et enamik mehi (n = 631) ja naisi (n = 856), kes teatasid heteroseksuaalsest anaalvahekorrast viimase 12 kuu jooksul, olid eksklusiivses monogaamsetes suhetes: vastavalt 69% ja 73%. Analüüs lisas, et kuna "suhteliselt vähe tähelepanu pööratakse anaalsele vahekorrale ja teistele anaalsetele seksuaalsele käitumistele heteroseksuaalsete partnerite vahel", tähendab see, et "päris haruldane" on uurimine, mis eristab päraku seksuaalse organina või aadresseerib anaalseksi seksuaalseks funktsiooniks või düsfunktsiooniks. Selle tulemusena me ei tea, millises ulatuses erineb anaalseks kvalitatiivselt tavalisest suguühtest. "

Vastavalt 2010. aasta uuringule, mis pärineb riiklikust seksuaaltervise ja -käitumise uuringust (NSSHB), mille autoriks oli Debby Herbenick jt, kuigi anaalvahekorrast on teatanud vähem naisi kui teistest partneriga seksuaal tegevustest, on partnerluses naised vanuserühmades 18– 49 märkimisväärswlt suuremal hulgal viimase 90 päeva jooksul osalenud anaalseksis. Naised osalesid anaalvahekorras harvemini kui mehed. Vaginaalset vahekorda kasutati meeste seas rohkem kui penetreeritavat anaalvahekorda, kuid 13–15% 25–49-aastastest meestest praktiseeris penetreeritavat anaalseksi.

Anaalseks, mis on heteroseksuaalsete inimeste seas tänapäeval levinum kui varem, on seotud anaalpornograafia tarbimise suurenemisega meeste hulgas, eriti nende seas, kes seda regulaarselt vaatavad. Seidman et al. väitis, et „odav, kättesaadav ja eriti interaktiivne meedia on võimaldanud paljudel inimestel pornograafiat toota ja tarbida” ning et see kaasaegne viis pornograafia tootmiseks lisaks tuharate ja päraku, mis on muutunud erootilisemaks, on tekitanud märkimisväärset huvi või kinnisidee anaalseksist meeste hulgas.

Käitumine ja vaated

 

Ajalooliselt on anaalseks olnud sageli seotud homoseksuaalsusega. Kuid paljud mehed ja mehed, kes seksivad meestega üldiselt (need, kes indentifitseerivad kui homod, biseksuaalsed, heteroseksuaalsed või ei ole indentifitseerinud oma seksuaalset identiteeti ), ei tegele anaalseksiga. Meeste hulgas, kes harrastavad anaalseksi teiste meestega, võib penetreerijat nimetada top ja penetreeritavat võib nimetada bottom. Neile, kes naudivad mõlemat rolli, võib viidata kui versatile.

Geimehed, kes harrastavad anaalseksi, võivad seda vaadelda kui vahekorda ja loomulikku intiimsuse väljendust, mis suudab pakkuda naudingut. Võimalik on, et sel on samasuguse emotsionaalse tähtsus, kui heteroseksil. Mõned mehed, kes seksivad meestega, usuvad siiski, et anaalseksi vastuvõtmise partneriks olemine seab kahtluse alla nende mehelikkuse.

Levimus

Aruanded anaalseksi leviku kohta meeste vahel, kes seksivad meestega, on erinevad. Advocate'i 1994. aasta uuring näitas, et 46% geimeestest eelistasid oma partnerit penetreerida, 43% eelistasid olla penetreeritav partner. Teised allikad viitavad sellele, et umbes kolm neljandikku gay-meestest on osalenud anaalseksis, kusjuures võrdne protsent osaleb topides ja bottomites. 2012. aasta NSSHB seksi uuring USA-s näitab, et gei meeste osalus anaalseksis oli eluaja suurim: 83,3% teatab, et on osalenud anaalseksis penetreerija asendis ja 90% penetreeritavas asendis, isegi kui ainult kolmandiku või veerandiku vahel teatasid väga hiljutisest tegevusest, mis on määratletud kui 30 päeva või vähem.

 

Naised võivad seksuaalselt stimuleerida mehe pärakut tehes väliselt või sisemiselt sõrmega; nad võivad stimuleerida ka lahkliha (mis meestel on munandite ja päraku vahelisel alal), eesnäärme massaaži või anilingusega. Kasutada võib ka seksilelusid, näiteks dildot. Tegevust kus naised penetreerivad mehe pärakut Strap-On dildoga seksuaalse aktiivsuse käigus, nimetatakse pegging. Üldiselt heteroseksuaalsed mehedei soovi olla penetreeritavad partnerid anaalseksi ajal, kuna nad usuvad, et see on naiselik käitumine, mis võib nad muuta haavatavaks, või see läheb vastuollu nende seksuaalse sättumusega (näiteks võib see viidata sellele, et nad on geid). BMJ 1999 väljendas:

„On vähe avaldatud andmeid selle kohta, kui paljud heteroseksuaalsed mehed soovivad, et nende pärakut seksuaalselt stimuleeritaks heteroseksuaalsetes suhetes. AVäidetavalt on see märkimisväärne arv. Millised andmeid me praegu omame, peaaegu kõik puudutavad penetreeritavaid seksuaalaktsioone ja aanuse rõnga sõrmede või keele pealiskaudne kokkupuude on veelgi vähem dokumenteeritud, kuid võib eeldada, et see on levinud seksuaalne aktiivsus kõigi seksuaalsete suundumuste puhul.“

Reece et al. teatas 2010. aastal, et anaalne suguühe on meeste hulgas harva esinev nähtus, öeldes, et „hinnanguliselt 7% 14–94-aastastest meestest on olnud anaalse vahekorra ajal vastuvõtlik partner”.

 

Lesbi seksuaalsete tavade puhul hõlmab anaalseks näpukat, dildo või teiste seksilelude kasutamist või anilingust.

Naistega seksuaalsetes suhetes olevaid naisi on vähem uuritud, võrreldes teiste seksuaalse sättumusega paaridega. 1987. aastal viidi Colorados läbi mitteteaduslik uuring (Munson) kus küsitleti üle saja lesbi sotsiaalse organisatsiooni liiget. Kui küsiti, milliseid meetodeid nad kasutasid oma viimase kümne seksuaalse kohtumise ajal, vastasid 30-aastased lesbid kaks korda tõenäolisemalt kui teised vanuserühmad, et nad osalesid anaalses stimulatsioonis (sõrme või dildoga). 2014. aastal tehtud uuring, milles käsitleti partnerlusega lesbinaisi Kanadas ja USAs, leidis, et 7% osales vähemalt kord nädalas anaalses stimulatsioonis või penetratsioonis; umbes 10% tegi seda iga kuu ja 70% üldse mitte. Anilingust harrastatakse naiste vahel harvemini.