Eci satused
Tege lehtpol' "2004" neciš wikiš!Kacu mugažo ecindan satused.
Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Lüblän. Vn 2004 29. päiväl keväz'kud kändihe PAKO:n ühtnijaks. Vs 2004 semendkun 1. päiväspäi om EÜ:n ühtnijaks. Vn... |
lidnad: Čehov (oli lidnaks vll 1947−2004), nügüd' žilo. Gornozavodsk (1947−2004), nügüd' žilo. Krasnogorsk (1947−2004), nügüd' žilo. Lesogorsk (1947−1993)... |
Turuhansk (Monastirskoje)) Mülütihe toižihe lidnoihe: Kaierkan — Noril'skan pala, erine lidn vll 1982−2004 Talnah — Noril'skan pala, oli lidnaks vll 1982−2004... |
Swamped (kategorii Vn 2004 singlad) koumandes «Comalies»-al'bomas (2002) da ühtennimine singl. Singl om pästtud 2004-ndes vodes, se om kahtenz' da jäl'gmäine al'bomaspäi. Pajon tekst om anglijan... |
pol'saren pohjoižpäivnouzmpoles. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Buharest. Vspäi 2004 valdkund om PAKO:n ühtnijaks, vspäi 2007 — EÜ:n ühtnijaks. Moldovan i Valahijan... |
Respublika), om valdkund Päivnouzmpol'žes Evropas, Baltijan meren randal. Vspäi 2004 EÜ:n da PAKO:n ühtnii. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Vil'nüs. Ezmäine mainitez... |
kaikiš järedamb lidn om Prag. Vspäi 1999 Čehanma om PAKO:n ühtnii, vspäi 2004 — EÜ:n ühtnii. Valdkundan nimituz libui čehalaižed-etnonimaspäi. Nügüdläine... |
lähine nägu (2004) Pühän Eläban Eziauguižen Stroican kafedraline päjumalanpert', vn 2013 nägu Spasan Toižetamižen jumalanpert', vn 2004 nägu Anadirin... |
Se om Artömovskijan lidnümbrikon administrativine keskuz da pala vspäi 2004. Vspäi 1864 nügüdläižen lidnan territorijal ezmäine eländpunkt oli tetab... |
(ven.: Сходня) — Himkin pala, erine lidn vll 1961−2004 Moskovskii — Moskvan pala, erine lidn vll 2004−2012 Ščerbink — Moskvan pala, erine lidn vll 1975−2012... |
valdkund Evropan keskuses. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Bratislav. Vspäi 2004 om EÜ:n da PAKO:n ühtnijaks. Vn 1993 1. päiväl vilukud Slovakii sai ripmatomut... |
Nevondkund saksan oigedkirjutamižes (Rat für deutsche Rechtschreibung, RDR, vspäi 2004). eins — üks' zwei — kaks' drei — koume vier — nell' fünf — viž sechs — kuz'... |
Pühäsel'kä-järven pohjoižel randal. Jogensun keskusen pind oli 120,3 km² vl 2004. Vl 2018 lidnankundan pind om 2 751,07 km², sidä kesken kuiv ma — 2 381,69... |
varastamata) 2017: Mélange Bleu (Taivazma segoituz) 2004: Magic Mystery (Noidustai verotego) 2004: Winner (Vägestai) 2005: Point Of No Return (Pördmatomuden... |
Un brin de paille (kategorii Vn 2004 al'bomad) de paille» (Ol'g) om Desireless-pajatajan koumanz' al'bom. Se om pästtud 2004. vodes. Je voudrais dire (4:54, Tahtoižin sanuda) Les musiciens (1:37, Muzikanvändajad)... |
Grekanman pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Attik-agjan pälidn mugažo. Vl 2004 lidn vastsi 28nzid lugul Kezaližid Olimpižid vändoid. Eländpunkt mainitase... |
pohjoižes, Baltijan meren randal. Pälidn da kaikiš suremb lidn om Rig. Vspäi 2004 valdkund om PAKO:n da EÜ:n ühtnijaks. Latvii tedištoiti ičeze ripmatomudes... |
kaikiš järedamb lidn om Varšav. Vspäi 1999 valdkund om PAKO:n ühtnijan, vspäi 2004 om EÜ:n ühtnijan. Pol'šanman pind om 312 685 km² (ühesanz' sija Evropas)... |
päivnouzmas, Mustmeren randal. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Sofii. Vspäi 2004 PAKO:n ühtnii om, vspäi 2007 — EÜ:n ühtnii. Ezmäine Bolgarijan imperii oli... |
kirjamišton pohjal tobjimalaz. Nece jaguz om avaitud vn 2004 26. päiväl vilukud. Oficialine aktivacii — vs 2004 sulakun 4. päiväspäi. Nügüdläine kirjutusiden lugu... |