Eci satused
Tege lehtpol' "1799" neciš wikiš!Kacu mugažo ecindan satused.
keled — 9,2%. Lidnan ohjastusen pert' vl 2007 Ph. Mikulain jumalanpert' (1799−1801), ortodoksine hristanuskond Kotkan port vl 2009 Sibeliusan puišt Vellamo-merimuzei... |
Puškin Aleksandr (kategorii Sündnuded vl 1799) Puškin (ven.: Александр Сергеевич Пушкин; sünd. 26. semendku (6. kezaku) 1799, Moskv, Venäman imperii — kol. 29. viluku 1837, Piter, Venäman imperii) —... |
88,90585. Ninevuz (normaližiš arvoimižiš) — 4,47 g/sm³. Suladandlämuz — 1799 K (1526 C°). Kehundlämuz — 3203 K (2930 C°). Londuseline ittrii kogoneb üks'jäižes... |
Sur' francine revolücii (franc.: Révolution française) om voziden 1789−1799 Francijan kundaližen i politižen sisteman kaikiš järedamb toštmižsauvomine... |
videnz' lidn eläjiden lugun mödhe, Sear-štatan administrativine keskuz (vspäi 1799). Eländpunktan aluz om pandud vn 1726 13. päiväl sulakud. Šingotihe kut puvillan... |
Vašington Džordž (kategorii Kolnuded vl 1799) uhoku 1732, Bridž-Krik, Virginii, Britanine imperii — kol. 14. tal'vku 1799, Maunt Vernon, Virginii, AÜV) oli amerikaine valdkundaline šingotai, Ühtenzoittud... |
todestiba, miše lämoi ei ole substancii, no lämuzprocessan jäl'guz. Vll 1799−1806 Prust formulirui mülündan kaikenaigaižusen käskust. Vl 1808 Gei-Lüssak... |
Valdkundan aluz om pandud vl 863 Verdenan kožundkirjutesen satuseks. Vll 1789−1799 mail'man ezmäine buržuazine revolücii tegihe Francijas i Ezmäine Tazovaldkund... |
Ühtištusen i Venäman estradan pajatai naine da prodüser. Aleksandr Puškin (1799−1837) — oli Venälaižen imperijan runokirjutai da kirjutai. Elänuded Anatolii... |
kaks' pühäpertid oma saudud lidnas: Raštvoiden jumalanpert' (letihe vll 1799−1820) i Jumalanmaman Smolenskan jumalaižen puine časoun' (1998). Niiden ližaks... |
federaliženke znamoičendanke, prospektan keskpalan znamasine dominant. Čuhunduz (1799−1804) om 47,5 m kortte i om saudud klassicizman stiliš Pavel I-imperatoran... |
administrativine keskuz, mülüb rajonha. Nügüdläižen eländpunktan aluz om pandud vl 1799 Pühä Rist-nimenke (ven.: Святой Крест) da lidnan statusanke. Vll 1921−1935... |
keskuz, valdkundan järed meriport. Nügüdläine eländpunkt mainitaškanzihe vl 1799 kuti kaitud Al Fahidi-lidnusel pen' žilo. 20. voz'sadan augotišes lidnut... |
om kaikiš vanhemb parlament mail'mas, radab vspäi 930, oli tühjitadud vl 1799, udessündutadud vl 1845. Parlamentan ühtnijoiden järgeližed valičendad oliba... |
(Омельяновское)). Vl 1785 sauvoškanzihe bumaganfabrikad lähižes Troickoje-žilos. Vl 1799 zavottihe toižen bumaganfabrikan sauvomišt Kondirevo-žilos. Kondrovo sai... |
metrha kut veden 1 dm³ mülün mass), etalonal platinaspäi (Metre des Archives, 1799), profilal platinaspäi da iridijaspäi (1889), sil-žo, no rippujal rolikoil... |
oli vaumitud vanhan sijas. Islaman hengeline keskuz 13. voz'sadaspäi. Vll 1799−1848 oli sikhoiden ripmatoman valdkundan pälidnaks. Lahor šingotase nenil... |
Žilo sai lidnan statusad vl 1785 i oli alištunu Anuslidnan tobmudele. Vozil 1799−1920 lidn mülüi Arhangel'skan gubernijha. Kemin ižandusen sarakod oma elektroenergetik... |
jumalanpertid oma kaičenus i avaitud lidnas: Jumalanmaman Katken (om saudud vll 1799−1828) i Eläban Eziauguižen Stroican da Sündun Voznesenjan (kivine variant... |
armijan päkäsknikan, i Francijan sodaväged tegiba avantürine matk Egiptha. Vn 1799 kül'mkus Bonapart sädi kumaidust valdkundas, kändihe Francijan üks'päižeks... |